Kuueaastasele seljakott selga
Ka Eestis peaks lapsed muu Euroopa eeskujul minema kooli kuueaastaselt, kirjutab Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi.
Samal ajal kui Eesti ettevõtlust halvab töötajate puudus, hoiame 19-aastast teovõimelist täiskasvanut koolipingis kinni. Lahendus pole koolitee lühendamine aasta võrra ning sellega kaasnev õppekavade muutmine, vaid hoopis muu Euroopa eeskujul laste kooli saatmine kuueaastaselt.
Täiskasvanud inimese hoidmine sisuliselt samas elurütmis ja keskkonnas, kus ta on olnud seitsmeaastasest saadik, on inimressursi raiskamine.
Suhtume 19-aastasse noorukisse igal tasandil kui täiskasvanusse, kellel on olnud viimased kolm aastat valimistel hääleõigus, aasta aega olnud õigus juhtida autot, tarvitada alkoholi ja omada tulirelva, kuid de facto kohustus käia koolis. Keskharidus pole küll seaduse järgi kohustuslik, kuid ühiskondlike normide ja korralduste kohaselt pole põhikoolilõpetajal muud võimalust kui minna edasi gümnaasiumi või kutsekooli ning olla seal 19. eluaastani.
Eesti koolides on üldine, et just keskkooli viimasel aastal väheneb enim õpilaste tundides kohal käimine. Vastupidiselt praegu meedias kujundatud arvamusele ei käi need peatselt gümnaasiumi lõpetavad noored parkides hängimas ja korda rikkumas, vaid noorel täiskasvanul on tekkinud kooli kõrval teised sisulised huvid, hobid ja prioriteedid. Keskkool ei suuda rahuldada värske täiskasvanu ambitsioone ega huve. Noortel hakkab kujunema hoiak, et keskkool piirab kogu muud elu, kuid kooli pooleli jätmine ei tule mitte mingil juhul kõne alla.
Teisisõnu, lapsest on saanud täiskasvanu ning ta uus ja iseseisev elu väljaspool tunniplaani nõuab aina rohkem aega ja tähelepanu. Kui tahame, et noortest inimestest kasvaksid iseseisvad kodanikud, ei tohiks me mitte mingil juhul sellist suundumust pärssida ega alla suruda. Peame seadma eesmärgi, et 18-aastane noor oleks lõpetanud keskkooli ning tal oleks võimalus minna täiskohaga tööle või soovi korral ülikooli. Täiskasvanud inimese hoidmine sisuliselt samas elurütmis ja keskkonnas, kus ta on olnud seitsmeaastasest saadik, on inimressursi raiskamine.
Teesiga, et noor inimene võiks keskkooli lõpetada praegusest aasta varem, nõustuvad küllap paljud, aga arvamused selle elluviimise kohta lähevad lahku. On kaks võimalikku lahendust: käia koolis 12 aasta asemel 11 aastat või minna kooli kuueaastaselt ja käia seal 12 aastat. Olen seisukohal, et eelkoolis käinud kuueaastane laps on koolikohustuseks võimeline. Koolitee lühendamine aasta võrra eeldaks õppekavade ümbertegemist ja seda peamiselt hariduse kvaliteedi arvel, mis ei ole kuidagi aktsepteeritav.
Eestis on lühikest aega kehtinud nõue alustada kooliteed kuueaastaselt. 1984. aastal alanud Nõukogude Liidu koolireformi algusaastatel oli see meie kandis algselt soovituslik norm, mille rakendamise üle otsustas kool. Näiteks 1986. aasta sügisel alustas Eestis kooliteed ligi 13 000 kuueaastast, kuid paari aasta jooksul uuest korrast loobuti ning alates 1989. aasta sügisest komplekteeriti 1. klass põhimõtteliselt nii nagu praegu: kooli peavad minema lapsed, kes on seitsmeaastased või saavad seitsmeseks 1. oktoobriks. Kuueaastaseid võis kooli vastu võtta vaid lapsevanema soovil ning seda sõltuvalt lapse kooliküpsusest. Selle korra seadustas 1992. aasta märtsis jõustunud Eesti Vabariigi haridusseadus, mis kehtib tänaseni.
Peamine põhjus reformi tagasi pööramiseks oli kuueaastaste laste ebapiisav kooliküpsus. Kooliküpsuse saavutamiseks tuleks seadusega kehtestada, et laps peab enne kooli minekut läbima eelaasta, kus teda valmistatakse ette kooli minekuks. Eelkool tuleks viia nüüdisaegse kooli formaati ja muuta see formaalhariduse osaks.
Kohustusliku eelkooli eesmärk on muuta lapsi kooliküpsemaks ja aidata ühtlustada kõigi kooliastujate taset, mis on probleem ka praeguste seitsmeaastaste puhul. Arvestades, et juba praegu käivad peaaegu kõik kuueaastased kohaliku omavalitsuse rahastatud lasteaedades või eralasteaedades, ei vajaks eelkoolinõue praegusest rohkemat raha, vaid seaduslikku raamistust, eelkooli õppekava ja lasteaiaõpetajate lisakoolitamist.
Neid pigem ühekordseid kulusid on võimalik katta vabanevate lasteaiakohtade arvelt, sest kuueaastased käiksid lasteaia asemel koolis, ning suurenevast maksutulust, sest noored inimesed pääseksid pärast keskkooli või ülikooli aasta varem tööturule. Olgu ka öeldud, et nii nagu mujal Euroopas, hakkasid sellest õppeaastast ka Lätis lapsed kooli minema kuueaastaselt. Samasugust muudatust plaanib ka Soome haridusministeerium. Nimelt hakkas riik selle aasta augustist pakkuma tasuta eelkoolikohta viieaastastele ning pikas perspektiivis soovib Soome, et kõik viieaastased käiksid eelkoolis.
Kuueaastaste laste kooli saatmisel suureneks Eesti haridussüsteemi efektiivsus, kuid seda ainult juhul kui nad on enne läbinud vastava eelkooli. Nõukogude Liidu aegseid eksperimente ei taha keegi korrata, kuid nendest on võimalik õppida ja teha ise paremini. Meil on vaja siiski kaitsta ja täiustada maailmas esirinnas olevat haridust.