Inglise keelt ei maksa karta

Küll aga võidelgem puise „estonglishiga”, mida noored omavahel suheldes kasutavad, kirjutab koolidirektor Toomas Kruusimägi.

Enne kui lapsed õpivad head eesti keelt rääkima, õpivad nad rääkima halba inglise keelt ning selles on süüdi virtuaalkeskkonnad ja ingliskeelne meedia, mida lapsed ühel või teisel viisil tarbivad. Tulemuseks ongi puine „estonglish” – ei kala ega liha –, mida noored omavahel suheldes kasutavad.

Seetõttu nõustungi politoloog Rein Taageperaga (EPL 15.10), et eestlastel on põhjust muretseda eesti keele tuleviku pärast, kuid võrreldes Taageperaga vaatan ma tulevikku palju optimistlikumalt. Kindlasti hakkab inglise keel aina rohkem eesti keelt mõjutama, kuid sellest hoolimata ei libise meil eesti keel suust ning rahvas ei soorita oma keele enesetappu. Isegi kui eesti keel peaks hääbuma, ei saa selles Taagepera moel süüdistada nutitelefone. Eesti keel trükikeelena on oma peaaegu 500-aastase ajaloo jooksul ületanud palju suuremaid ohte kui nutitelefon.

Olen nõus ka Kaire Uuseniga (EPL 17.10), et levinud arusaam eestlastest kui suurepärastest inglise keele valdajatest on naiivne müüt. Eestlased saavad inglise keelest hästi aru, kuid suhtlus ja kirjaoskus jäävad vajaka. Ega ilmaasjata öelda, et maailma enim räägitud keel on halvasti räägitud inglise keel.

Eesti ja inglise keel hariduses

Siinkohal teen ühe lihtsa järelduse: Eesti haridussüsteem peab keskenduma rohkem eesti keele ja inglise keele õpetamisele. On vaja, et õpilased oskaksid ennast eesti keeles väljendada, tundmata vajadust inglise keelest sõnu laenata ning et õpilased oskaksid suhelda korrektse grammatika ja hääldusega inglise keeles.

Senimaani on Eestis levinud suhtumine, justkui ei oleks vaja inglise keelt eraldi koolis õppida ning küll laps omandab keele multikaid vaadates ja internetis surfates. Selline suhtumine ongi tinginud olukorra, kus meil on terve põlvkond noori, kes ei vaja sarju ja filme vaadates eestikeelseid subtiitreid, kuid kes samal ajal ei oska Tallinna kesklinnas seletada turistile inglise keeles, kus asub Raekoja plats.

Kõrghariduses tuleks tugevamini eristada eesti- ja ingliskeelset õpet. Praktikas tuginevad praegu ka eestikeelsed õppekavad suures osas inglise keelele, sest paljud õppematerjalid on inglise keeles, mistõttu kulub osa tudengite ajast õppematerjalide eesti keelde tõlkimisele. See ainult süvendab tendentsi, et noored saavad inglise keelest väga hästi aru, kuid ei oska inglise keeles suhelda ega kirjutada.

Paralleelselt eestikeelsete õppekavade tugevdamisega tuleks ülikoolidel julgelt lisada ka täielikult ingliskeelseid erialasid, mis täidaks vähemalt kahte eesmärki. Esiteks võimaldaks see noortel omandada meelepärase erialaga ka väga hea inglise keele oskus. Teiseks tugevdaks see Eesti rahvusvahelise hariduse taristut, mille järele tekib meil aja jooksul aina suurem vajadus.

Tööjõupuudus kui paratamatu reaalsus

On ju fakt, et Eesti vaevleb praegu tööjõupuuduse kriisis, eriti probleemne on see just spetsialistide ja teiste kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade tasandil. Eesti demograafilisi näitajaid vaadates ei ole tõenäoline, et kriisi lahendab sisetööjõud, vaid paratamatult peame kriisist pääsemiseks meelitama Eestisse välismaa spetsialiste, kes kolivad siia peredega.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab aastas mitu üle miljoni eurost hanget kommunikatsioonikampaaniateks, mille eesmärk on meelitada siia elama tarku ja töökaid inimesi üle maailma. Rahvusvahelise suunitlusega kooli direktorina puutun ma tihti kokku just sellesama sihtrühmaga, keda EAS üritab kommunikatsiooni kaudu siia meelitada. Peaaegu kõik välismaalt Eestisse kolinud lapsevanemad rõhutavad, kui tähtis on sihtriiki valides see, kas seal on nende lapsele pakkuda koolikohta. Eestis võib inimest oodata hea töökoht ning tasuta elamispind, kuid kui lapsel ei ole kohta, kus koolis käia, siis Eestisse ka ei kolita.

Seega kui riigil on soov meelitada siia välismaa spetsialiste, siis tuleb neile kohapeal elamiseks ka eeldused luua ning mitte loota ainult teavituskampaaniatele. Kvaliteetne ja tasuta rahvusvaheline haridus nii põhi-, kesk- kui ka kõrgkooli tasemel on väga mõjus argument haritud inimestele ning just selliseid inimesi Eesti vajab.

Eesti majanduse areng sõltub Eesti võimest meelitada praeguse tööjõukriisi ajal siia elama välismaa spetsialiste või harida Eesti noori inimesi, kes oleksid võimelised globaalsel tööturul läbi lööma ja looma rahvusvaheliselt edukaid ettevõtteid.

See ei ole inglise keel, mida tuleks karta, vaid Eesti puudulik kohanemisvõime globaliseeruva maailmaga, mis on valdavalt ingliskeelne. Globaliseerume me ju niikuinii, sõltumata sellest, mida väikerahvusena sellest arvame või kuidas sellesse suhtume.

Põhipunktid: ● Terve põlvkond noori ei vaja sarju ja filme vaadates eestikeelseid subtiitreid, kuid ei oska samal ajal Tallinna kesklinnas seletada turistile inglise keeles, kus asub Raekoja plats. ● Eesti haridussüsteem peab tagama, et õpilased oskaksid ennast eesti keeles väljendada, tundmata vajadust inglise keelest sõnu laenata. ● Eesti keel trükikeelena on oma peaaegu 500-aastase ajaloo jooksul ületanud palju suuremaid ohte kui nutitelefon. ● Kindlasti hakkab inglise keel aina rohkem eesti keelt mõjutama, kuid sellest hoolimata ei libise meil eesti keel suust ning rahvas ei soorita oma keele enesetappu. ● See ei ole inglise keel, mida tuleks karta, vaid Eesti puudulik kohanemisvõime globaliseeruva maailmaga, mis on valdavalt ingliskeelne.